Brocky, tilluke mägrapoeg, oli vaevalt nädalane, kui ta keset ööd Shepherdite majja sattus. Kui Brocky leidnud mees ta kingakarbis kohale tõi, oli loomake umbes kaheksa tolli pikk ja kaalus ainult mõne untsi, kuid temast sai kohe elu keskpunkt ja Brocky kasvas kui pereliige. Ta käis Shepherditega jalutamas, tegi uurimisretki aia metsikutes sügavustes, mängis lastega kamina juures ning magas isegi nende voodites. Kuid ajapikku kasvas Brocky suureks ning loom tuli vabadusse lasta. Sellega võinukski lugu lõppeda, aga märkimisväärne on, et pärast vabadusse pöördumist ja endale mäenõlvas kodu loomist meeldib Brockyle mõnikord ikka veel veeta aega Shepherdite majapidamises.
Sylvia Shepherdi imepärased kirjeldused Lakelandi metsadest ja nõmmedest erinevatel aastaaegadel lisavad veelgi võlu hämmastavale loole, mida ta soovib teistega jagada. Autori oskus käsitseda ja mõista metsloomi muudab Brocky elu ja kommete detailse kirjelduse haaravaks kõikidele loodussõpradele.