Veneetsia-Milano kiirrong seisis Verona jaamas juba kümme minutit kauem, kui oli sõiduplaanis ette nähtud.
«Ja inimesed julgevad veel rääkida eeskujulikust korrast uues Itaalias,» urises erumajor von Prastelny oma kupee nurgas. «Küsi ometi, Fee, mis see logelemine tähendab?»
Feodora von Prastelny kasutas meeleldi igat juhust itaalia keele oskusega hiilgamiseks, ehkki ta selles polnud kuigi kaugel. Ta ajas pea aknast välja ja küsis vastu vagunit nõjatuvalt konduktorilt:
«Preche non partenza?» (Miks rong ei välju?)
Viibeterikkast sõnadevoolust Feodora ei mõistnud silpigi.
Ta vastas: «Grazie» ja pöördus jälle isa poole: «Konduktor ütleb, et me peame teist rongi ootama.»