Tol aastal oli tavalisest rohkem apelsine. Need kumasid läikivroheliste lehtede vahel toestikes nagu laternad ja hubisesid kõrgel päikest täis metsade vahel. Nad oleksid nagu tahtnud pühitseda meie lahkumist väikeselt saarelt, sest lõpuks oli Nessimilt saabunud kauaoodatud teade justkui kutse tagasi allmaailma. Teade pidi mind vastupandamatult viima linna, mis nagu ikka hõljus illusiooni ja tegelikkuse piiril, substantsi ja luulekujundite vahel, mis mul alati tekkisid selle nime kuuldes. Mälestus, ütlesin ma endale, mis on moondunud alles pooleldi paberile pandud ihade ja intuitsiooni mõjul. Aleksandria, mälestuste pealinn!
«Clea» on Lawrence Durrelli neljaosalise romaani «Aleksandria kvartett» viimane raamat. Kui romaani kolm eelnenud osa käsitlesid Teisele maailmasõjale eelnenud aega, siis «Clea» liigub ajas edasi, rääkides sellest, mis toimus sõja ajal ja pärast sõda. Nagu «Justine'is» ja «Balthasaris» jutustab lugu minategelane, Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kunstnik Darley. See puudutab peamiselt tema armusuhet biseksuaalse maalikunstniku Cleaga ja mõlema kasvamist küpseteks kunstnikeks.
Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke. «Aleksandri kvarteti» esimene raamat «Justine» ilmus eesti keeles 2016., teine ‒ «Balthasar» 2017. ja kolmas osa «Mountolive» 2019. aastal.
