Kristjan Haljak on eesti kirjanduse ainukene tõsiseltvõetav dekadent. Tema luule ei tõuku tavapärasest noore inimese maailmaängist, vaid ajab juuri rikkas 19. sajandi prantsuse traditsioonihuumuses.
Tõlkinud nii Lautreamont'i kui Baudelaire'i omab ta lisaks teravale korgitserile ka sügavuti minevat intellektuaalset kapatsiteeti tammise spliini vallakorkimiseks.
majakas mu hilisõhtune tramm lõhnab nagu eeter kohvikus küsisid tüdrukud mille pealt kirjutada et muljed kestaksid kõik muljed kestavad kõik muljed kestuvad
