Raamatu autor Vadim Makšejev sündis 1925. aastal Sankt-Peterburgis, kuid kogu lapsepõlve elas Eestis. Tema vanemad olid aadlisoost vene emigrandid, kes leidsid varjupaiga Eestis.

Rahulik lapsemaailm kisti puruks varahommikul 14. juunil 1941, kui kolmes Balti riigis lahutati tuhanded perekonnad—vahistatud mehed saadeti Põhja-Uraali vangilaagritesse, aga nende abikaasad koos laste ning vanavanematega Venemaale sundasumisele Siberi karmide elutingimustega põhjapiirkondadesse. Isa Nikolai Makšejev hukkus juba novembris 1941 Stupino vangilaagris. Ema Olga Makšejeva ja 6-aastane õde Svetlana surid nälga sundasumisel Volkovo külas Narõmi soode piirkonnas vähem kui aasta pärast isa surma. Sundasumisel Tomski oblastis elas Vadim Makšejev enam kui 20 aastat, millest 14 aastat oli ta nn erikontingendi nimekirjas, st kohaliku komandantuuri pideva järelevalve all.

Paljud autori jutustustest ja novellidest on autobiograafilised ning seotud Eestiga. Sundasumisel süütult kannatanud ja hukkunud inimeste saatust kirjeldab autor sügava inimliku valuga. Novellis «Äikese eel» on Vadim Makšejev meisterlikult esitanud tõsielu faktide kaudu ajaloolise tõe 1940. aasta juunipöörde organiseerijatest.