Enam kui 2000 aasta eest kirja pandud «Daodejing» on taoismi tüvitekst ja spirituaalse kirjanduse klassikateos, mille mõju Kaug-Ida filosoofiale, kunstile ja kirjandusele ning läänemaailma vaimsete liikumiste alusprintsiipidele on olnud määratu.

Tao (ka Dao) on universumi põhialus, kulgemisviis ja elukangas, igavene ja ammendamatu. Taoga mineja sammub õilsuses, alandlikkuses ja suuremeelsuses kõigi asjade ja nende olemuse hoomamise teel. Tao on raugalises, mitte vägilaslikus; vaikimises, mitte kõnes; see on toimimata toimimises. Taos on tasakaal, perspektiiv ja rahu.

«Daodejingi» on aastasadade vältel tõlgendatud mitut moodi, vahel vastandlikult. Üks on aga selge: nende 81 peatüki õpetussõnad kõlavad 21. sajandil sama eluliselt ja läbinägevalt, nagu need kõlasid 6.–4. sajandil enne Kristuse sündi, mil oli elanud legendi kohaselt teose arvatav autor Laozi ehk Vana Õpetaja.