Maija Kajanto «Datlitalv» on romaani
„Kaneelirullisuvi“ (2024) jätk, kuid raamatud on ka eraldi loetavad.
Peategelane Krisse on lisaks kohvikupidamisele rentinud järve ääres asuva vana koolimaja ja muudab selle hotelliks, kus peatuvad peamiselt talispordiharrastajad ja matkajad.
Mõnikord on tal jaks sellest rähklemisest päris otsas. Eriti hull on lugu Soome iseseisvuspäeval, kui kohvikus on plaanis seda tähistada 25 külalisega, hotellis ootavad samal ajal õhtusööki 15 suusatajat – ja keset vaaritamist ütleb üles kohviku nõudepesumasin. Sõbrad tulevad appi, kuid Krisse on lõpuks kokku kukkumas.
Tore on teada saada, kuidas iseseisvuspäeva Soome väiksemates kohtades peetakse. Kohviku õhtune menüü oli üpris auahne: eelroaks keerukad suupisted, näiteks punapeet suitsujuustuga ja rukkinööbid külmsuitsu-põdralihavõidega; pearoaks põdrapraad ning magustoiduks salmiaagikattega mokaampsud ja mustika-mascarpone-juustukook. Raamatus antud retsepti järgi saab igaüks seda küpsetada.
Üks mõnusa soome huumoriga romaan ei saa läbi suheteta – vallavanem Tommi tuleb Pühajõele tagasi ja tekib lootus, et äkki jäävad nad Krissega nüüd kokku. Ka Krisse vanaema isiklikus elus puhuvad salapärased tuuled…
Krisse lugu jätkub romaaniga «Safranisügis», mis ilmub eesti keeles sügisel.
