Sõna deiksis tuleb kreeka keelest ja tähendab «näitamine». Juba antiikajal hakkasid grammatikud pidama deiktilisteks väljendeid, mille kasutus ja interpreteerimine sõltuvad täielikult lausumissituatsiooni koordinaatidest: mina, siin ja praegu. Kaasaegsed keeleteadlased nagu E. Benveniste on mõelnud deiksisele kui subjektiivsuse avaldumiskohale keeles, või on selles otsinud tõestust keele ja keha lahutamatusele kommunikatsioonis. Deiksist on uuritud mitte ainult lingvistikas, vaid ka mitmetes teistes distsipliinides, mis tegelevad erinevate tekstide loomisega ehk mõtete keelde panemisega.

Konverentsi põhieesmärk on seega kajastada erinevate distsipliinide vaatepunkte deiksisele ja arendada interdistsiplinaarset mõttevahetust. Ettekandeid peavad üle 30 lingvisti, semiootiku, kirjandusteadlase ja filosoofi Eestist ning välismaalt. Nii erinevate inimeste vastastikkuse arusaamise tagamise ja rikastava dialoogi tekkimise eesmärgil on konverents varustatud sünkroontõlkega prantsuse keelest eesti keelde ja vastupidi.

De l'énoncé à l'énonciation et vice-versa. From Utterance to Uttering and Vice Versa. Lausungist lausumiseni ja vastupidi. (IV a ja IV b)

De l'énoncé à l'énonciation et vice-versa. From Utterance to Uttering and Vice Versa. Lausungist lausumiseni ja vastupidi. (IV a ja IV b)

Detailid