«Me elame kultuuris, kus inimese suhe surma on valdavalt anonüümne ja eitav. Väljumine anonüümsusest, isiklik suhestumine võib olla hirmutav ja raske, samas on see tee elu ja surma tasakaalu leidmisele. Lõpuks on küsimus lihtsalt selles, kas elada eitades seda, mis paratamatult kuulub meie olemise juurde, või elada sellega leppinult.»