Alles pärast seda, kui globaalne meedia ja digitaalne kommunikatsioon muutusid arvutite ja mobiilseadmete abil kättesaadavaks, on inimestel olnud võimalik kogeda maakera kui tervikut. Mida tähendab olla üks liik planeedil, selmet olla hajutatud, omavahel võistlevate ja vastastikku tõlkimatute kultuuride virvarr?

Laiahaardeline mõtleja Juri Lotman (1922–1993) on pakkunud kultuurilise globaliseerumisega toimetulekuks originaalse teooria. Raamat «Digitaalsest semiosfäärist» näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks.

Lotmani evolutsioonilise ja dünaamilise semiosfääri ning kultuuriuniversumi mudelit ümber töötades ja ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate maailma mastaapi mehhanismidest, mis meediat, tähendusi, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid – kujundavad. Seejuures vaadeldakse uues valguses nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel.