Kui Oscar Wilde'i teostest otsida seda, milles kajastuks kõige rohkem tema isiklik elu, siis peab lugema käesolevat raamatut. Võiks peaaegu öelda: Wilde on enda siin kolmeks lõhestanud. Dorian Gray on Wilde ise tema elumaitsmises, kunstnik Basil Hallward - kunstimaitsmises ja lord Henry Wotton - filosofeerimises. Nagu kirjanikul endal, samuti jookseb ka tema kangelaste elu ummikusse.
Wilde ise kinnitab, temas tärganud käesoleva teose peamõte 1887. a., kui ta ennast maalida lasknud. Oma pilti vaadates tabanudki teda nukker mõte, et tema ise peab varsti vananema, kuna pilt jääb särama igaveses nooruses. Siis avaldanudki ta maalijale soovi, et lugu võiks ometi olla ümberpöördult.
A. H. Tammsaare