Teise maailmasõja esimestel kuudel tahtsid inglased õhku lasta Rootsi Oxelösundi rauasadamat. Kui see oleks neil õnnestunud, oleks Rootsi tõenäoliselt kistud suurde sõtta. Daniel Birnbaum jutustab tõestisündinud loo oma vanaisast, kelle nähtamatu tindiga kirjutatud kiri ajas luhta Churchilli spioonide plaani.
Kui Daniel Birnbaum kodus pööningut koristab, leiab ta eest määrdunud pruuni pappkasti, millel on vanaisa nimi. Sees on dokumendid, mis puudutavad põnevamaid aastaid Rootsi 20. sajandi ajaloos – 1939–1943. Neil aastail sai Stockholmist maailma poliitiliste jõudude kohtumispaik, hotellides korraldati vastuvõtte tähtsatele ja salapärastele seltskondadele, samal ajal kui igapäevaelu iseloomustas ebakindlus ja hirm. Turvaliselt ei saanud sõja tõttu tunda end keegi.
1939. aasta sügisel, pärast seda, kui Saksamaa tungis Poolasse, saabub Stockholmi saksa-juudi ajakirjanik Immanuel Birnbaum. Ta pidi koos naise ja kahe lapsega põgenema Varssavist, kus ta töötas Saksa ajalehe korrespondendina. Stockholmis puutub ta kokku Saksa kirjastaja Bermann Fischeriga ja saab tööd kirjastuses, mida ta paguluses juhib. Immanuel kirjutab endiselt artikleid, kuid on varjunud pseudonüümi Dr B. taha. Põhitöö kõrval aitab ta Briti spioonidel levitada natsivastast propagandat. Kuid nähtamatu tindiga kirjutatud kirjas paljastab ta inglaste plaani lasta õhku Oxelösundi rauasadam, et takistada raua eksporti Saksamaale. Sõjaajaloolased on avaldanud arvamust, et kui sabotaaž oleks teoks saanud, oleks neutraalne Rootsi sõjategevusse haaratud.
Kunstiteadlane ja Stockholmi Kaasaegse Kunsti Muuseumi endine direktor Daniel Birnbaum on kirjutanud romaani oma vanaisa kummalistest kogemustest Rootsis, kus valitses kaos ja hirm. Ta taasloob oskuslikult õhkkonna, mis valitses sõjaaegses Stockholmis, kus iga vale samm võib maksta sulle elu.
