Kahe autori kogutud luuletused aastatest 1996-2004.
Karen: «Mu luuletused on vahelduvate vormide: vaheduse ja kajastamise peegelpildid. Nende enesekesksus on teadvustatud paratamatus».
Ylle: «luuletused ja laulud tulevad mu juurde aimamisi, alati ootamatult. Siis, kui pisarad surevad või siis, kui on käes parim osa kokkusaamisest -- lahkumisvalu. Niisama ootamatult nagu ta tuleb, ta ka läheb; kui kinni ei püüa, oledki ilma.»