Enne 1940. aastal alanud Vene okupatsiooni jõudis ilmuda «Eesti ajaloo» (peatoimetaja Hans Kruus) kolm köidet. Otsustava tõuke järgnevate köidete ilmumisele andis oma ametiaja lõpupoole president Lennart Meri. Käesolev neljas osa on järg aastatel 1935-1940 ilmunud kolmele köitele -- alustatud on sealt, kus kunagi oldi sunnitud «Eesti ajalugu» lõpetama.
Käsitletav ajajärk hõlmab sada kakskümmend aastat Eesti ajaloost -- Põhjasõja algusest kuni eestlaste vabanemiseni pärisorjusest. Lugejateni jõuab mahukaim 18. sajandi ja 19. sajandi alguse ülevaade, mis nii eesti- kui võõrkeelsetes ajaloo üldküsitlustes seni on avaldatud.
Eesti ajaloo põhikandjateks on olnud põlisrahvas, kuid autorid on seadnud raamatus eesmärgiks jälgida mitte ainult eesti rahva, vaid kõigi meie maal elanud rahvaste ning võimude käekäiku, mis kõik kokku moodustab Eesti ajaloo. Väike maalapp Läänemere rannikul ei olnud maailma keskpunkt, aga ta oli üks osa maailmast, kus toimunut on püütud mõtestada laial üldajaloolisel taustal, tuues esile nii väljastpoolt meie maale tulnud mõjustusi kui ka siinsete sündmuste mõju teistele. Üldkäsitlus rajaneb momendi uurimisseisul, esindades seega üht etappi ajaloouurimise pidevalt jätkuvas protsessis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist tõusis ajaloolaste ette hulgaliselt probleeme, mille käsitlemine okupatsiooni tingimustes polnud võimalik või oli takistatud. Arusaadavalt on paljuski käibel ka eriarvamusi, millest olulisematele on tekstis tähelepanu juhitud. Tegijad loodavad, et käesolev väljaanne täidab ühe tühiku meie ajalooalases kirjanduses, et see pakub värskeid teadmisi ja arutlusainet Eesti minevikust ning impulsse edaspidiseks.
Raamat on orienteeritud laiemale Eesti ajaloost tõsiselt huvitatud lugejaskonnale.