• 1558–1564 Venemaa sõda Liivi orduga.
• 1700–1721 Põhjasõda.

Käesoleva Eesti ajaloo käsitluse keskmes on sõdade ajajärk Eesti alal rahvusvaheliste suhete kontekstis 1660. aastateni, Eesti- ja Liivimaa poliitiline, institutsionaalne, halduslik, õigus-, majandus- ning selle osana kaubandus-, agraar- ja asustusajalugu. Omaette osa moodustab vaimuelu kiriku, hariduse, kirjasõna ja eesti kirjakeele ajalooga. Ajaliselt jääb käsitlus kahe suure sõja – Vene-Liivimaa sõja ja Põhjasõja – vahele.

Eesmärk on sündmuste ajaloo kaudu näidata, kuidas ning millistel tingimustel Eesti ala kuulus Vene, Taani, Poola-Leedu ja Rootsi riigi koosseisu, millised olid kõnealuste maade ja provintside vastastikused suhted ning milline oli allutatud territooriumi tähendus ühele või teisele riigile.