Koolihariduse algus Eestis ulatub 13. sajandisse. Esialgu toimus õppetöö ladina keeles, emakeelsed koolid tekkisid linnades ligi kolm, maal umbes neli sajandit hiljem. Sellest ajast kuni tänaseni on noortele õpetust antud väga erilaadsetes kooliruumides ja koolitööks kohandatud paikades.
Käesolevasse raamatusse on kogutud fotod, mis annavad ülevaate 1100 algkooli hoonest Eestis 1930. aastatel. Fotod on koondatud maakondade kaupa, koolid seatud tähestikulisse järjekorda. Parema ülevaate andmiseks on juurde lisatud vallakaardid (1936. aasta seisuga). Raamat on täienduseks peatselt ilmuvale «Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo» neljandale köitele.
Meie esimese iseseisvusaja lõpuks jõuti kuueklassiliste algkoolide rajamisel uue koolihoonete võrgu loomiseni. Selle tulemusena asusid ainult vähesed algkoolihooned maal õpilase kodust kaugemal kui kolm kilomeetrit ja lapsed said jalgsi koolis käia. Muu hulgas andsid koolid oma hästikujundatud aedade ja parkidega eeskuju kodukultuuri arendamisele ümbruskonnas.
Võrreldes teiste ehitusvaldkondadega on koolidest jäänud järele vähe fotomaterjali. Ülevaatlik kirjatöö alles puudub. Ka ilmunud «Eesti arhitektuuri ajaloos» (Tallinn, 1965) on vaadeldava perioodi koolimajade arhitektuur jäänud käsitlemata ja piirdutud ainult ühe maa- ja ühe moodsa linnaalgkooli fotoga. Viimastel aastatel on hulgaliselt välja antud üksikute koolide ajalugusid, kuid sealgi leidub kesiselt koolimajadega seotud pildimaterjali.
Need kooliajalood, mis võiksid lugejale huvi pakkuda, on lisatud bibliograafias.
Selle raamatu allikmaterjali on autor kogunud ligi poole sajandi vältel, töötades pedagoogika ajaloo õppejõuna Tallinna Ülikoolis (Tallinna Pedagoogikaülikoolis). Oli ka abistajaid. Pärnumaa koolide ülesvõtteid kogus nüüd juba meie seast lahkunud koolimees ja ajakirjanik Jüri Tuisk. Siin kasutatud fotod asuvad hoiul temanimelises fondis Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis. Viljandimaa ja Tartu linna koolihoonete fotod pärinevad Viljandi Muuseumi ja Tartu Linnamuuseumi kogudest. Vajaminevate fotode leidmisel osutasid autorile hindamatut abi pr Tiina Parrel ja pr Heivi Pullerits.
Raamatu väljaandmist toetas oma stipendiumiga Eesti Rahvuskultuuri Fond.