Monograafias antakse ülevaade eesti bibliograafia kõige varasemast arenguperioodist - selle algetest 17. sajandi keskel kuni 19. sajandi lõpuni. Uurimus seostab bibliograafia arengut rahvuskultuuri kui terviku arenguga, avab põhiliste arenguetappide sotsiaal-majandusliku tausta, aidates oluliselt kaasa kultuuri üldise arengu paremale mõistmisele.
Faktitihe, soliidselt dokumenteeritud uurimus pakub huvi paljudele humanitaaralade, eeskätt kultuuri- ja raamatu ajaloo uurijaile, raamatukogutöötajaile ja bibliograafidele, kuid on ka kasutatav õppevahendina raamatukogunduse ja bibliograafia eriala üliõpilastele.