Uurimus püüab süstemaatiliselt rekonstrueerida Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku ja Nõukogude riigi suhteid ajavahemikus 1944–1949. Kui palju oli kirik võimeline säilitama iseseisvust ja mi määral oli kiriku tegevus allutatud riigi eesmärkidele? Kirjeldatakse riigi kirikuvastaseid aktsioone ning kiriku reaktsioone neile. Millised vahendid jäid kirikule ühiskonna mõjutamiseks? Milline oli kiriku roll põrandaaluses vastupanus ja kuidas algas koostöö Nõukogude organitega? Kuidas arenesid suhted teiste uskkondadega riikliku poliitika taustal? Neile küsimustele püütakse anda raamatus vastused.