Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru peatoimetatud ja 40 teadlase koostatud Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 «Eesti rändeajastul» keskendub rändeajastu mõjudele Eesti rahvastikukasvule, hargmaisusele, ühiskonna sidususele, keelele ja kultuurile.
Inimarengu aruande põhisõnum on: ilma sisserändeta ei jää Eesti rahvaarv püsima. Seetõttu on Eestil vaja otsustada, kas tahame rännet meile kasulikult juhtida või üksnes reageerime isekujunevale sisserändele. Aruande autorite hinnangul vajab Eesti proaktiivset poliitikat, kuidas lahendada rahva arvu vähenemine, rändeküsimus ja lõimumisprobleem.
Aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.
Kolme ülikooli teadlaste koostöös valminud inimarengu aruande «Eesti rändeajastul» toimetajate kollektiivi kuuluvad lisaks Tiit Tammarule (peatoimetaja)
Raul Eamets (kaas-peatoimetaja),
Kristina Kallas (kaas-peatoimetaja),
Allan Puur (peatükk «Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas»),
Rein Ahas (peatükk «Väljapoole avatud Eesti: hargmaistumine»),
Anu Realo (peatükk «Sisseränne ja lõimumine»),
Anna Verschik (peatükk «Ränne, identiteedi- ja keelemuutused») ja
Marek Tamm (peatükk «Eesti kultuurimuutused avatud maailmas»).
Eesti inimarengu aruannet annab välja sihtasutus Eesti Koostöö Kogu. Inimarengu aruanne on tunnustatuimate teadlaste koostatud kogumik. Kahe aasta tagant ilmuv aruanne lähtub küll ÜRO inimarengu indeksist, kuid peegeldab Eesti sotsiaal-majanduslikku tegelikkust ja arenguvalikuid aina enam konkreetse teemapüstituse kaudu. Teema annab ette Eesti Koostöö Kogu nõukogu.
