Raamat püüab heita valgust Eesti juutide saatusele Teises maailmasõjas. Raamatu ilmumisele eelnes mitmeaastane uurimistöö arhiivis, küsitlus Eesti juutide seas ja mitmete muude materjalidega tutvumine. Kogu nõukogude okupatsiooni vältel puudus võimalus juute tabanud katastroofist kirjutada, rääkimata arhiivimaterjalide avalikustamisest. Eestis, nagu kogu N.Liidus, jäi holocausti-uurimine muust maailmast kaugele maha.
Suurema osa raamatust moodustavad arhiivimaterjalid ning hukatute nimekirjad, neile eelneb lühike ülevaade Eesti juutide ajaloost, neid tabanud katastroofist ja Eesti ülemrabi elulugu.
Nõukogude okupatsiooni ajal 14. juunil 1941 küüditati-represseeriti umbes 400 Eesti juuti. Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal aastail 1941-1942 hukatud juutide üldnimekirjas on 929 nime, kõige rohkem hukkus Tallinnas (518), Tartus (159) ja Pärnus (128) elanud juute. Mõrvatute hulgas oli rohkem mehi - 503, s.t. üle poole hukkunutest. Lapsi ja noorukeid hukati 101. Klooga laagris viibinud juudid ei olnud pärit Eestist: alates 1942.a. tõid sakslased Eestisse juute peaaegu kõikidest Euroopa riikidest. Suurem osa neist (umbes 2000) mõrvati Eestis.