Sõja jälgedes asus suhteliselt rohkesti eesti kalureid ja kalandusteenistujaid Läände, sest neil olid paadid. Suur osa neist jäid peatuma Rootsi, aga rännati ka edasi Ameerikasse jm.
Esto-80 ajal toimunud eesti kalurite kongressil asutati «Eesti Kalurite Koondis», mille ülesandeks jäi materjali kogumine ja raamatu «Eesti kalanduse minevikust» väljaandmine. Aastate jooksul on kogunenud rikkalikult materjali püünistest, organisatsioonidest, kalakaubandusest, töötlemisest ja isiklikke mälestusi.
Käesolev teos ei pretendeeri süstemaatilisele ja teaduslikule Eesti kalandusajaloo kirjutamisele, vaid on mitmete autorite ühistöö, vastavalt nende kalandusalasele tööle ja koduranna omapärale

Koguteos oli algul kavatsetud välja anda ühes köites, umbes 350 lehekülge. Kokkutulnud materjalide rohkus põhjustas aga selle otsuse muutmist ja koguteose väljaandmist kahes köites. Esimesse ossa koondati kirjeldused varasemast ajast kuni meie iseseisvusaja lõpuni ja teise ossa kirjeldused eesti kalandusest okupatsiooniaegadel. Kindlat piirjoont ei saanud siiski tõmmata, kuna osa autoreid on oma artiklites käsitlenud pikemaid perioode.