Eesti Kurtide Liidul täitub oma tegevuse alustamisest esimene aastasada 22. mail 2022. Kuni tänaseni puudus kompaktne ja laiahaardeline ülevaade, kuidas tekkis ja kasvas kurtide kogukond Eestis. Meie kurtide kogukonna ajaloost on küll varemgi räägitud ja kirjutatud, kuid seda on tehtud lünklikult ja killustatult.
Käesolev kogumik sisaldab esitatuna kronoloogilisel ajateljel Eesti Kurtide Liidu tegevuste faktisündmusi aastatest 1922–2022. Lisatud on kurtide ning kurtide kogukonnaga seotud inimeste lugusid. Kogumik sisaldab rohkelt pildimaterjali. Tähelepanu keskendub kurtide organisatsioonide, viipekeele ja kultuuri tekkele.
Kuulmislangus on maailma üks levinumatest erivajadustest. Sellegipoolest on kuuljate inimeste hulgaga võrreldes Eesti kurtide kogukond väga väike. Kurte, kelleks loetakse kuulmisjäägita inimesed, elab Eestis umbes 1500. Tavapäraselt on kurdi emakeeleks viipekeel. Viipekeelsed kurdid kuuluvad keele- ja kultuurivähemusse, moodustades oma kogukonna. Lisaks valdavad eesti viipekeelt ja kuuluvad kurtide kogukonda mitmed teisedki inimrühmad, näiteks kurtide kuuljad lapsed, kelle kõigiga koos tuleb eesti viipekeelt kasutavate kogukonnaliikmete arvuks umbes 4500 inimest.
Kogukonda iseloomustavad ühine keel, kultuur, ühised väärtused, traditsioonid, identiteet ning ajalugu. Juubelikogumik lubab pilguheitu sellele, kuidas need kõik tasapisi tekkisid.
Me saame teada, kuidas unistati ja tehti tööd selle nimel, et ka kurdid saaksid korraliku hariduse, ligipääsu inforuumile ning võimaluse luua oma kultuur. Tänapäevalgi on kurtide murekohtadeks ligipääsetavus viipekeelsele haridusele, osalemine avatud tööturul, võimalus saada elust osa piisava visuaalse kommunikatsiooni kaudu nii meedia kui avalike teenuste tarbimisel.
Kogumik on mõeldud nii pealekasvava kurtide põlvkonna mälu säilitamiseks kui ka ümbritseva tavaühiskonna silmaringi avardamiseks.
