Raamat kõneleb sellest, mis on Eesti looduses vägevat ehk erilist. Seda tehakse nähtuna kahest vaatenurgast. Esiteks tuuakse välja jooni, mis on tähelepanuväärsed, kui vaadata Eestit kaugemalt, Euroopa taustal või isegi veelgi kaugemalt (pankrannik, meteoriidikraatrid, puisniidud jne). Autor pakub siin tihti võrdluseks paiku mujal maailmas, kus ta viibinud. Teisalt kirjeldatakse paiku ja objekte meie looduses, mida eesti rahvas ise on oluliseks pidanud, mille järgi Eestit ja oma identiteeti määratlenud (näiteks Taevaskojad Ahja jõel, Ontika pank, Suur Munamägi), või siis paiku ja objekte looduses, mille kohta ohtralt pärimusi (ohvriallikad, pühapuud jne). Peatükkide ülesehituses lähtutakse n.ö võtmepaikadest, mida käsitletakse põhjalikumalt, edasi tutvustatakse teisi sarnaseid paiku Eestis ja tehakse siis üldistusi. Kirjutuslaad on esseistlik, teksti on põimitud autori arutlusi, isiklike muljeid ja elamusi. Raamatu algusosas on põhirõhk eluta loodusel, lõpuosas elusloodusel. Raamat on mõeldud kõigile loodusesõpradele.
Sisukord:
Kuidas aru saada Eesti looduse väest? Puisniidul, elaval muinasaja maastikul Kummelön – kaunis kui unenägu Eesti eluküllasemaid kooslusi Laelatu – taimeliikidelt ruutmeetril maailma tippude seas Tükike muinasaja maastikku Toimiti loodusega käsikäes Puisniidud nõuavad hooldamist Euroopa kultuuriloo esinduslikud killud Nedremaa kutsub
Loopealsete ilmet kujundab rahvuskivi Suure alvari südames Aruküla loopealne – minu lapsepõlve mängumaa Taimede kasvukohana sarnaneb loopealne osalt stepiga, osalt tundraga Muistse põllunduse häll Loopealsete väärtused on teisenenud
Pankranniku kivine kroonika Kuningatoolil, Läänemere ühel kõrgemal kriidikaljul Paekallas – kaljumaastiku mall eestlasele Pangaalusel metsal on kuukressi lõhn Kivine raamat 70 miljoni aasta pikkusest ajaloost Maailma stabiilseim pank
Lindude rände ristteedel Ottenbys, linnusõprade kohtumispaigas Läänemere vastaskaldal Kablis on sügisrändel arvukaimad pöialpoiss ja rasvatihane Matsalu rannaniidud kaiguvad kevaditi laglehäältest Salmi rannaniit on teadaolevalt Euroopa suurim Kasari luhaniitudel peab heinategu jätkuma Pesitsusvõimalusi pakub Läänemere randade kõige ulatuslikum roostik Lääne-Eesti rannik on linnusõbra paradiis
Tagasi allikatele Islandi geisri juures Eesti lätted on vaheldusrikkad Allikas on maapinnale jõudnud põhjavesi Retk Norra allikatele algab Külmlätte juurest Sopa allikas on Eesti sügavaim Pandivere allikatering kui kuninglik kroon Pandivere põhjavee puutumatus on Eesti vete puhtuse pandiks Laiuse allikas aidanud ilma muuta Saula Siniallikas parandanud haigusi
Salaojadel ja karstiväljadel Vooluvesi uuristab paekivisse käigustikke Kostivere skulptuuride aias Muist koopaid on jäänud saladuseks Suurallikat koos naaberlätetega võib pidada Eesti üheks veerikkamaks allikaterühmaks Kuivajõel saab suurvee ajal korraldada raftingut Tuhala nõiduslikud maasooned
Rahnuderikkal maal Rändkivid Eesti–Soome sillaks Kivikülvid, ränd- ja hiidrahnud, rändpangased Milline on Eesti suurim hiidrahn? Kogukaim hiidrahn võib asuda merepõhjas Hiidrahnude poolest rikkaim maa Euroopas Kivid loovad lugusid Milliseid rituaale kultusekivide juures sooritati?
Meteoriidikraatrid kätkevad mõistatusi Meteori kraater Arizonas – maailma tuntuim meteoriidikraater Kaali – Saaremaa kuulsaim looduseime Esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas Millal ikkagi plahvatus toimus? Saaremaa Suur Pauk võis vajutada jälje pärimuskultuuri Euroopa efektseim kraatriväli Simuna kraater on väikseim Kõige vägevam kraater asub Neugrundil
Liivakiviseinte ja koobaste juurde Colorado jõgi – Suure kanjoni suur kujur Ahja taevaskodasid on samuti vorminud jõgi Taevaskoda pidavat tähendama looduse pühakoda Neitsikoopa ja Emalätte kohta on teada värvikaid pärimusi Uku koobas olnud muiste pühapaik Muistsetest liivakivikoobastest on suurimad Helme ja Aruküla koopad Eesti avaraimad, Piusa liivakivikoopad ootavad külastajaid
Baltimaade kõrgeimatel tippudel Jotunheimenis – Norra katusel Kas Eesti kõrgeima tipu nimi peaks olema Suur Munaküngas? Haanja kõrgustik – nagu õllekõht Eesti tasastel maastikel Suurele Munamäele jääb lätlaste Gaizinkalns alla 7 meetrit ja leedulaste Juozapine 24 meetrit Kui siit pilvepiirilt alla vaatan... Suure Munamäe torn on kasvanud võidu kuuselatvadega Vällamäel asub üks Eesti uhkemaid põliskuusikuid ja sügavaim soo Suhteliselt kõrguselt on Eesti kõrgeim Kohtla-Järve poolkoksi kuhjatis
Kuidas mõõta põlispuude vägevust? Maailma suurimalt puult mõõtu võtmas Mis on puu vägevuse mõõt? 2008. aastal oli Eesti kõrgeim puu Järvselja kuusk Jämedaimad on Tamme-Lauri tamm ja Rasina remmelgas Vanimad mõõdetud puud on Tamme-Lauri tamm, Pedassaare mänd ja Täri pärn Puude vägevust suurendab seotus ajalooliste tegelastega Ülendi ohvripärnal on eriskummaline välimus Ranna tamme kohta on kirjas eriti ohtralt pärimusi
Metsad hoiavad elurikkust Baikali-taguses taigas Taiga – maakera igihaljas kroon Järvselja metsakvartal on kõige kauem ametliku kaitse all olnud mets Eestis Tunne kui hiiemetsas Ei ole elavamat asja kui surnud puu Lindjärve kuusikus – tüüpilises Eesti põlismetsas Eesti metsade pindala on viimase poolsajandiga kasvanud ligi kahekordseks Kodu rohkem kui pooltele Eesti ohustatud liikidele Nagu kolmekihiline kook
Soode riigis Okavango delta loomaparadiisis Soomaa viies aastaaeg tuleb igal aastal isemoodi Tulvaveed on kujundanud rahva kombeid Ühetüvelootsik on omane nii Soomaale kui ka Okavangole Emajõe-Suursoos laiub Eesti suurim deltasoostik Deltasoostikus peitub hulgaliselt avastamisväärseid soosaari Kakerdaja rabasse minnakse Noku talukoha juurest Raba meenutab tundrat Raba on Eesti ürgseima ilmega maastik
Kohanimed ja loodusobjektid
