Pime orjaöö läks aina pimedamaks, üleüldine kaamos nii päeval kui öösel, suvel kui talvel. Võõrvõim vägivallatsemisel polnud otsa ega äärt. Vabadusleek rahva rinnus kippus vägisi kustuma, isegi söed tuha all ei hõõgunud enam õieti. Hakati juba käega lööma ja kõnelema, et kuidagimoodi saab ju ka koos venelastega elada. Aga aeg tegi halastamatult oma tööd, uuristades Vene impeeriumit nii seest kui väljast, pannes tolle suisa kõikuma...

Tegemist on varjunime kasutava autori filmistsenaariumina vormistatud paroodiaraamatuga sellest, kuidas Eesti taasiseseisvus Moskvas kätte võideti ja sealt naasevas rongis kindlustati.