Vasest naftani, naftast rahapesuni, Skype’ist Wise’ini ja suurtest unistustest eelarvekriisini
Quo vadis, Eesti?
Kuhu lähed, Eesti? Milline tore vanamoodne küsimus ajal, kui riigikogu liikmed suunduvad tööle patjadega, sest eelarve arutelu on jõudnud ummikusse ja opositsioon on alustanud venitamispoliitikat. Quo vadis, Eesti? oli populaarne küsimus ka 1980. aastatel, kui selle kõrvalmaitse polnud poliitiline, vaid pigem demograafiline ja ökoloogiline.
Eesti riigil ja majandusel oli vaja 15 aasta pikkust arengut, et saavutada 5 miljardi suurune riigieelarve maht. Siim Kallas pidi peaministritoolil hakkama saama 2,5 miljardi euroga. Tema tütrel Kaja Kallasel on kasutada kuus korda enam raha ja ikka on õhus paanika.
Raamatu autor, legendaarne majandusajakirjanik Paavo Kangur vaatab tagasi Eesti majanduse eepilisele teekonnale ja püstitab hüpoteesi, et eelarve on lõhki planeeritud, eelarve maht on kasvanud viimastel aastatel liiga kiiresti. Igatahes elame majanduslanguses ja eelarvenõukogu hinnangul võib Eesti eelarvepuudujääk kasvada 2 miljardi euroni aastas, mis on väga suur summa. Seda on keeruline katta uute maksudega ja laenude hinnasilt on liiga kallis. Käibetõde ütleb, et maagilisse heaoluühiskonda jõudmiseks tuleb tõsta makse. Kuid kas see on nii?
