Pidevate metsaskäikude järel võivad puude keskele tekkida silmanähtavad kõnnirajad sarnaselt neljajalgsete metsaelanike omadega. Neis elu täis kooslustes on lihtsalt miski, mis alati kutsub. Miski, mis aitab meie meeltel terav püsida ja kutsub esile avastamisrõõmu. Seda ohtu, et puistud ka rohkete kulgemiste järel enam midagi uut ei paku, õnneks pole. On ju meie metsad koduks ligemale 20 000 liigile. Metsalindudega, keda on olenevalt määratlusest 110 liigi kanti, on nende suuruse ja häälekuse tõttu hõlpsam tutvust teha.

Käesolev raamat on 2024. aastal ilmunud üllitise „Eesti metsalinnud“ (Laululinnud) järg, millesse autor on koondanud 24 liiki, tutvustades metsades pesitsevaid rähnilisi, tuvilisi, kakulisi, kanalisi ja teisigi sulelisi. Siit leiab kirjeldusi, elupaigaeelistusi, aastate jooksul kogunenud tähelepanekuid lindude omavaheliste suhete ja pereelu kohta. Tekste ilmestab suur hulk fotodele püütud hetki, mille saamiseks on autoril tulnud sumbata nii põlvini ulatuvas lumes kui kuulata hiliskevadisi sääseemandate meelitusi. Käsitletud metsalindude seas leidub neid, kes saaksid hakkama ka parkides või suuremates aedades, kuid neidki, kellele sobivad elupaigaks vaid metsad.

Karl Adami (snd 1991) on loodushuviline ja -fotograaf, keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja auhinna laureaat. Ta on olnud tegev ETV saates «Osoon», olles loomalugude autor ja operaator. Mitu tema tööd on ära trükitud rahvusvahelises ajakirjas National Geographic. Tema sulest on ilmunud raamatud „Metsasosinad“ (2017), „Eesti talvised metsalinnud“ (2018) ja «Eesti metsalinnud: laululinnud» (2024).