«Eesti muusikaloo» rohkelt illustreeritud esimene köide käsitleb muusikaelu Eestis alates 12/13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Varasemast palju põhjalikumalt on valgustatud siinset saksa ja rootsi muusikakultuuri, sest raamatu peatoimetaja Toomas Siitani sõnul ei saa eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemist ette kujutada väljaspool neid kultuuriseoseid.

Esimene köide loob päris uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas, muusikast kirikus, koolis ja teatris ning eesti professionaalse muusikakultuuri alguskümnenditest. Väärib märkimist, et see on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost, ilmudes pool sajandit pärast nõukogude-aegset koguteost „Eesti muusika“ (1. osa, 1968) ja „Eesti muusika“ (2. osa, 1975) ning täites seega suure lünga Eesti kultuuriloo mõtestamisel.

«Eesti muusikaloo» esimese köite autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova töötasid raamatu peatükkide kallal alates 2016. aastast, kuid eeltöid tehti ja põhikontseptsioon kujunes professor Urve Lippuse (1950–2015) eestvõttel viimase 30 aasta uurimistöö käigus.

Kavandatud teine köide hõlmab viimase saja aasta muusikaelu Eestis.