Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi eelkäijana tegutses 1921. a Tallinnas loodud Riigiarhiiv. Samal aastal asutati Tartus teinegi riiklik arhiivikeskus, nimelt Riigi Keskarhiiv. Riigiarhiivi ülesandeks oli riigiasutuste arhiividokumentide kogumine, nende korrastamine ja tähtajaline säilitamine ning nn ajaloolise väärtusega dokumentide üleandmine Riigi Keskarhiivi. Eelkõige koondati Riigiarhiivi kõrgemate riigivõimu- ja valitsusorganite dokumente. Vastavalt 1935. a arhiiviseadusele komplekteeriti ka sihtasutuse «Eesti Kultuurfilm» filme ning foto- ja fonodokumente.
Pärast nõukogude võimu kehtestamist 1940. a moodustati senise Riigiarhiivi baasil ENSV Riigi Keskarhiiv ja Tartus asuvast endisest Riigi Keskarhiivist sai selle filiaal. 1944. a hävis osa Tallinnas Maneeži t asunud arhiivihoidlaid koos dokumentidega. Sõja-aastatel hävis või läks kaduma ka palju Tartu filiaali materjale.
1948. a reorganiseeriti ENSV Riigi Keskarhiiv Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikuks Keskarhiiviks (ENSV ORKA), kelle ülesandeks oli komplekteerida ja alaliselt säilitada arhiividokumente alates Suurest Sotsialistlikust Oktoobrirevolutsioonist. Senine Tartu filiaal muudeti iseseisvaks ENSV Riiklikuks Ajaloo Keskarhiiviks (ENSV RAKA), kus hakati säilitama revolutsioonieelseid dokumente.
Käesolev ENSV ORKA fondide lühiteatmik on mõeldud ametialaseks kasutamiseks arhiivitöötajatele ja arhiivi dokumente kasutavatele uurijatele. Teatmiku esimesse ossa on lülitatud nõukogude-eelse perioodi fondid. Olulisema osa neist moodustavad Eesti Vabariigi võimuorganite, riigi- ja omavalitsusasutuste ning sel perioodil tegutsenud eraasutuste, ettevõtete ja mitmesuguste organisatsioonide arhiivifondid. Siia on lülitatud ka 1918. a Saksa okupatsiooni perioodil ladestunud arhiivifondid, samuti fašistliku okupatsiooni perioodil endiste funktsioonidega taastatud asutuste arhiividokumendid.