Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis.

Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab 'väheste valitsust' – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes suudab oma rahakotiga mõjutada poliitilist võimu. Inglise keeleruumis kasutakse rohkem mõistet poliitiline doonor ehk poliitdoonor – persoon, kes rahastab valimiskampaaniaid oma rahakotist. Ka Eestis näeme, et oligarh muutub üha enam poliitdoonoriks ja paljud oligarhid on valinud endale välja lemmikerakonnad. Samas on ka oligarhe, kes väldivad suhteid erakondadega, küll aga näitavad end meelsasti presidendi või peaministri seltskonnas.

Raamat vaatleb oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemist taasiseseisvunud Eestis ja populaarseid rikastumise valemeid.