«Eesti mõtteloo» 187. raamat «Eesti poeetika» annab ülevaate eesti kirjanduse professori Arne Merilai elutööst. Neljakümne aasta jagu kirjandusteaduse metoodilist rikastamist, rutiinist vabastamist ja loovuse õhutamist kajastub 76 käsitluses, mis on jagatud neljaks temaatiliseks osaks: «Üldine poeetika», «Pragmapoeetika», «Meetodi poeetika» ja eelmisi kirjus kirjandusloolises lähivaates kehastav «Eesti poeetika». Käesolev köide ei korda sisult Arne Merilai monograafiat «Pragmapoeetika. Kahe konteksti teooria» ega doktoriväitekirja «Eesti ballaad 1900–1940» ning Õnne Kepiga kahasse kirjutatud ülevaate «Eesti pagulaskirjandus. Luule» käsitlusi. Avaramas võttes on see terav pilguheit rahvuslikule kultuurimissioonile ehk iseduse isenemisele. Autori sõnul on eestlased kuninglik rahvas, kelle krooniks on kirjandus.