«Nõukogude aeg hävitas eesti rahva hea tava, et igas kodus hoiti oma ajaloo ülevaadet alati käepärast. Vene malli järgi võltsitud ajalookäsitlused tekitasid õudu, neil aga, kes säilitasid 1920-30ndatel aastatel ilmunud ajalooraamatuid, võis tekkida tõsiseid pahandusi. Mitu põlvkonda pidi õppima koolis ajalugu, teades ise, et tegelikult toimus kõik teisiti, näiteks ei olnud Siberisse küüditatud pereliige kaugeltki mingi «imperialistliku kodanluse käsilane».
Ajaloolase Lauri Vahtre uusima gümnaasiumi ajalooõpiku tunnistasid kriitikud üksmeelselt väga objektiivseks, kuid samas «liiga mõnusaks lugemikuks». Tõepoolest, autor on kirjutanud meie minevikust inimlikult ja elulähedaselt, pöörates õpikule põhinevas klubiraamatus tavapärasest veel rohkem tähelepanu kultuuriloole, rahva tavadele ja mõttelaadile.
Küllap ütleks Ivan Orav selle raamatu kohta: «Sa pole mingi õige eestlane, kui Sul oma rahva ajalugu riiulist puudub!»»
Liisa Pakosta