Idee eesti muuseumist sündis ja arenes koos eesti rahva eneseteadvusega. 1909. aastal sai seni vaid üksikute inimeste südameasjaks olnust muuseum kogu eesti rahvale. Raamat annab ülevaaate muuseumi mõtte tekkimisest 19. sajandil kuni kaasaegse muuseumini aastal 2009.

Raamatul on kuus autorit, kes käsitlevad erinevaid ajaperioode. Kõiki artikleid ühendav põhiidee on muuseumi suhe oma rahva ja ühiskonnaga. Ühe sajandi jooksul on muuseumil olnud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. Üle on elatud kaks maailmasõda ja mitu okupatsiooni. Kord on olnud muuseumi peaülesandeks kogumistöö, kord teadustegevus või töö avalikkusega. Muuseum ei ole enam koht, kus ainult kogutakse ja eksponeeritakse kultuuri. Tänapäeva muuseum on ka ise kultuurifenomen.
[i:7309]