Ühiskond seisab silmitsi kiirete kultuuriliste, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste muutustega. Praegust aega ilmestab ka tervise-, sõja- ja keskkonnaalane kolmikkriis. Milline on tänases ühiskonnas muuseumide roll ja kuidas saavad muuseumid olla muutustega toime tulemisel rohkem aktiivsed kaasarääkijad ja vähem lihtsalt kaasaminejad?

Käesolev kogumik vahendab nelja alateema kaudu värsket uurimistööd Eesti muuseumivaldkonna arengust, laiendades neid artiklitega asjatundjatelt mujalt maailmast. Kõik need uurimused tegelevad muuseumivaldkonna võtmeteemadega: toimisviiside läbi mõtlemine, tegevuse tõhustamine, uute kosotöövormide katsetamine, loova mõtlemise rakendamine ka rutiinsetes tegevustes ning ülesannete ümber sõnastamine lähtuvalt ühiskonna jätkusuutlikkusega seotud ootustest ja vajadustest.

Esmalt käsitletakse muuseume kui kohanevaid organisatsioone, mis tegelevad töökorralduse parandamisega ja püüavad leida ajakohaseid külastajatega suhtlemise viise.

Teiseks tutvustame hajutatud muuseumi mõistet. Tänapäevane muuseum ei toimi kindlas ruumipunktis, vaid saab, eriti digitaalsete vahendite toel, tegutseda kõikjal.

Kolmandaks käsitleme muuseume eripärase formaadiga teadusasutustena, millel on oma ülesanded, tegutsemispõhimõtted ja võimalused teaduskommunikatsiooniks.

Neljas alateema keskendub muuseumidele ja kultuuripärandile. Pärandit hoidva ja vahendava asutusena tuleb muuseumidel järjepidevalt arutleda selle üle, miks, milleks, kellele ja millises mahus pärandit koguda, säilitada ja vahendada.