Meie esimesel iseseivusajal kujunes välja rahvuslik kool ja rahvaharidussüsteem. 1920.a hakkas kiiresti suurenema õpetajate arv. Läbimõeldud peadagoogilise hariduse kaudu tõusis kogu iseseisvusaja jooksul õpetajate professionaalne tase.
Käesolev raamat valgustab neid probleeme, mis olid seotud uue õpetaja kujunemislooga. Veel leiavad käsitlemist rahvahariduse sellised sõlmküsimused nagu rahvakoolide võrgu ümberkorraldamine ja kuueklassilise algkooli rajamine, õppekavade reformimine, koolikohustuse elluviimine, uue õppekirjanduse väljaandmine, õpilaste teadmiste hindamine, aga ka Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide reformpedagoogika eeskujul eestisse jõudnud töökooli, üldõpetuse ning individuaalse tööviisi rakendamine õppetöös.
Raamatu lõppu on lisatud Eesti algkoolide loetelu 1936.a.