Käsiraamat igaühele, kes tunneb huvi eesti rahvakultuuri ja selle juurte vastu. Toob selgitusi ja vastuseid paljudele omaaegse rahvaelu küsimustele:

• Kas Taara oli muinasjumal?
• Kuidas toimusid vanad eesti pulmad ja matused?
• Mis abi pakkusid hõbevalge, imerohi ja juudasitt?
• Missugused kalapüünised olid kaits, käokook ja lõhekida?
• Kas hunte tõesti püüti võrgu ja õngega?
• Mis ametimehed olid kallaspapp ja rehepapp?
• Kas (või mis) olid sülepoiss, ebamõrsja, kaevutark, linamees, ussikuningas ja maa-alused?
• Mis kummalised kivid olid piksekivi ja kaarnakivi?
• Mis riistapuud olid pohemold, viilork ja vuristi?
• Mida tehti mängutoas, mida roovialuses, mida reomäel, mida hingedeajal?
• Mis vahe oli umbluu ja kooljaluu, mis kirivöö ja võrkvöö vahel?
• Kas kanatool oli iste?
• Mil moel toimus väikelastelt harjaste võtmine?
• Kuidas sündisid kihelkond ja vald?

Tuhat küsimust, igaühele kindel vastus. Sisaldab viiekeelset sõnastikku rahvakultuuri alalt.

Raamatu koostaja ja üks autoritest Ants Viires on juhtiv eesti etnoloog, paljude välismaa teaduslike seltside liige ja auliige. Helsingi ülikooli audoktor. Avaldanud põhjapanevad monograafiad «Eesti rahvapärane puutööndus» (1960) ja «Talurahva veovahendid» (1980), populaarraamatu «Puud ja inimesed» (1975) ning suure hulga teaduslikke uurimusi kodu- ja välismaal.