Käesolev uurimus on esimeseks katseks anda ulatuslikumat kokkuvõtlikku ülevaadet puutöönduse arenemisest eesti külas. Vaatluse alt on välja jäetud ehitustööd, mis moodustavad omaette suure valdkonna ja mida on otstarbekas jälgida seoses ehitiste uurimisega.
Käsitlemisele tuleb eeskätt puust tööriistade ja tarbeesemete valmistamine, seejuures üksnes puutööndus sõna otseses mõttes, s.o. puu puitosa kasutamine. Kõrvale jäävad puukoore rakendamine ning juur- ja vitskorvide punumine oma sootuks erinevate tehnikatega. Otsesest puutööndusest ei tule vaatlusele veel paadi- ja laevaehitus ning samuti rahvapärane puutöökunst.
Ajaliselt haarab uurimus kogu feodalismi ja kapitalismi ajajärku (X-XX saj.), kusjuures käsitlus, mis tugineb esmajoones etnograafilisele ainesele, on kõige tihedam XIX-XX saj. osas. Pearõhk on käsitluses asetatud ühelt poolt puutöötehnika, teiselt poolt kodutöönduse jälgimisele.