«Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018» on arhiiviallikatel põhinev monograafia.

Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.

Ülevaade on jagatud kolme perioodi:

Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.

Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.

Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.

Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.