Rohkem kui kümneaastase vaheaja järel on ilmunud uus eesti slängi sõnaraamat.
«Eesti slängi sõnaraamat» sisaldab 264 leheküljel seletusi rohkem kui 3000 märksõnale slängi- ja argikeele ning popkultuuri valdkonnast. Lisaks on antud teavet sõnade päritolu, häälduse ja käänamise või pööramise kohta. Sõnakasutuse illustreerimiseks on esitatud ka hulgaliselt näiteväljendeid ja tsitaate otse elust.
Muu hulgas on sõnastikku hõlmatud rohkesti arvuti- ja narkoslängi ning termineid popmuusikast. Kajastamist on leidnud ka vulgaarseks peetavad väljendid, sealhulgas sõim, roppused, solvangud jms.
Arusaadavatel põhjustel ei ole selles raamatus lahti seletatud kõiki eesti slängisõnu, eriti neid, mida kasutab üksnes väike ring inimesi. Siiski on koostajad püüdnud raamatusse koondada just selle osa slängist, mis on praegusaja eesti keeles vähem või rohkem üldkasutatav.
Reeglina ei ole slängisõnade eluiga kuigi pikk ja nende näol on enamasti tegu keele kõige kiiremini muutuva osaga. Sellepärast võib slängi pidada ka ühiskonna sihtide, väärtushinnangute ja meeleolude peegliks ajas.
Enne Aule Kirjastuse Eesti slängi sõnaraamatut» ilmus 1991. aastal Eestis Mai Loogi Esimene eesti slängi sõnaraamat». Kui neid kahte võrrelda, siis näeme, kui palju on koos meid ümbritseva eluga muutunud igapäevane olmekeel viimase 12 aasta jooksul. Nii ei sisaldanud esimene slängisõnaraamat vist ainsatki arvutitega seotud keelendit, rääkimata nendest, mis on tekkinud seoses internetiga. Samuti on Mai Loogi sõnaraamatus inglise keelest tuleneva slängi osakaal võrreldes soome ja vene laenudega peaaegu olematu. Peale selle on vahetunud ka muusikastiilid, tulnud kasutusele mobiiltelefonid ning palju muud, millest tol ajal ehk ei teatudki.
Aule Kirjastuse Eesti slängi sõnaraamatus» kajastuvad nende muutuste tulemused keeles -- üheskoos selliste slängisõnadega, mis on aastatepikkusele ajaproovile vastu pidanu
