Käesolev teos on pühendatud ühele huvitavale, aga ühtlasi ka väga mitmetahulisele, keerukale ning seni peaaegu uurimata nähtusele eesti rahvalaulu ajaloos – üleminekule vanalt regivärsiliselt laulult uuele, nn lõppriimilisele rahvalaulule. Uuema rahvalaulu võidulepääs XIX saj. 2.poolel ei tähendanud hoopiski üksnes rahvalaulu vormi muutumist. Me võime kõnelda murrangust kogu laulutraditsioonis, mis saatis murrangulisi sündmusi ajaloos ning sellega seotud muutusi rahva vaimses palges. Raamat tutvustab uuemate rahvalaulude varasemat kihistust, mida tuntakse seni väga vähe.