Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud.

Väljaanne «Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830» on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele.

Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla.