Kindralmajor A. Traksmaa «Eesti Vabadussõda» on ajalooline jutustus sellest, kuidas mõne nädalaga loodi eesti relvastatud jõud, mis 1919. a. jaanuari algupäevil läksid üle üldisele võidukale vastupealetungile ja rasketes võitlustes surusid vene väemassid Eesti Vabariigi esimeseks aastapäevaks 1919 kodumaa piiridest välja. Kolmteist kuud kestnud lahinguis tungisid Eesti väed Petrogradi lähistele, vallutasid Pihkva, seisid Porhovi ja Dno väravais, jõudsid Väinajõe kallastele ja Riiga. Nad purustasid edelast kallaletunginud Saksa Landeswehri ja lõid Vabadussõja lõpulahinguis Narva rindel raskes tules surmapõlgavalt tagasi punaste massrünnakud. Eesti vägede võitu kroonis Tartu rahu ja kakskümmend kaks aastat Eesti riiklikku iseseisvust.