Möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel levis üle Eesti laiaulatuslik endiste vabadussõjalaste (vapside) liikumine, mis saavutas rahva seas tohutu populaarsuse. Kuid 12. märtsil 1934 leidis see [i:1543]i ja [i:21563]i teostatud võimuhaaramise läbi vägivaldse lõpu. Sajad Vabadussõja aatemeelsed sangarid arreteeriti ja mõisteti vangi. Liikumise vaimne liider [i:32168] langes mõrva ohvriks. Vabadussõjalaste liikumist on hiljem erinevatelt poliitilistelt positsioonidelt materdatud aastakümneid.

Kuid „Tõde ei põle tuleski“! Tõde tuleb päevavalgele varem või hiljem!

Viimasel ajal ongi vabadussõjalaste käsitlemine Eestis jõudnud uude, tõsiste ajalooteaduslike uurimistööde järku. Seni on küll vabadussõjaluse kohta valitsenud valdavalt poliitpropaganda sünnitatud käibetõed, ent ajalooline tõde on avanemas. Mida päev edasi, seda rohkem.