Uurimus antiikluule tõlkimise võimalustest eesti keelde ja eesti keele sobivusest selleks. Uurimus on ilmunud ka sarjas «Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis)» B XLII 3.

Uusaegse luule välisteks tunnusteks on teatavasti värsimõõt ja riim. Oluline neist kahest on värsimõõt, sest on olemas ka riimita luulet ja riimitud proosat.
Värsimõõt põhineb uusaegses luules rõhuliste ja rõhutute silpide reeglipärasel vaheldumisel. Uusaegne värsimõõt on seega kas tooniline ehk silprõhuline või aktsentueeriv ehk rõhuline, vastavalt sellele, kas värsis on ühtlasi oluline ka silpide arv või mitte.
Hoopis erinev kõigest sellest on antiikne luule. Värsimõõt põhineb temas pikkade ja lühikeste silpide reeglipärasel vaheldumisel. Antiikne värsimõõt on seega vastandina uusaegsele kvantiteeriv ehk meetriline.