Eestimaa feodaal-pärisorjuslik põllumajandus ja talurahva olukord XVIII sajandi lõpul ning XIX sajandi 1. aastakümnel

Eestimaale kui Vene aadliimpeeriumi osale olid loomulikult esmajärgulise tähtsusega need protsessid, mis toimusid Vene ühiskonnas, ja see poliitika, mida pidas silmas ja teostas Vene riigivõim; kuid võitlus, mis käis Euroopa läänepoolses osas, ja selle tulemused mõjustasid kas otseselt või kaudselt ka siinsete olude kujunemist.

Raamatu kirjutamisel on autor faktilise materjaline kasutanud mõndagi, mis seni trükisõnas ilmunud. Kuid töö tugineb oluliselt uutele materjalidele, mis on ammutatud arhiividest. Enamik neist pärineb Eesti NSV Riiklikust Ajaloo Keskarhiivist Tartus. Peale selle on saadud väga olulist materjali Leningradi ja Moskva arhiividest ning Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumi fondidest.

Uurimus jaguneb järgmisteks peatükkideks:

• Feodaal-pärisorjuslik põllumajandus ja talurahva olukord Eestimaal XVIII saj. lõpul
• Feodaal-pärisorjusliku korra kriisi teravnemine Eestimaal XIX saj. algul
• Talurahva ja mõisnike vahekorra reguleerimine 1804. aasta Eestimaa talurahvaseaduse ja vallakohtu käsuraamatu alusel
• Eestimaa talurahva antifeodaalne võitlus aastail 1805–1807
• Talurahva majandusliku olukorra halvenemine aastail 1806–1808. Võitlus Eestimaa rüütelkonna ja Peterburi komitee vahel agraarseadusandluse küsimuses aastail 1809–1811

Resümee vene ja saksa keeles.