Välk on üks võimsamaid loodusnähtusi, mille tekkimist ja käitumist ei õnnestu inimesel eriti mõjutada. Järelikult jääb üle ainult võimalus ennast ja hooneid välgu eest kaitsta. Sellele ongi käesolev Teaberaamat 14 pühendatud.
Selles raamatus käsitletakse kokkuvõtvalt piksekaitse standardite nõudeid ja juhtnööre, silmas pidades ehitiste piksekaitse projekteerijaid, paigaldajaid ja auditeerijaid. Siin esitatud materjaliga on kasulik tutvuda ka ehitise ehitusliku osa projekteerijail, sh arhitektidel ja tehnosüsteemide projekteerijatel ning ehitise omanikel ja kindlustusagentidel.
Ehitise omaniku või ehitusettevõtja ülesandeks on kindlaks määrata piksekaitse vajadus ja tase, piksekaitse projekteerija ülesandeks on valida vastavale piksekaitsetasemele sobivad kaitsemeetmed ja piksekaitse komponendid ning koostöös teiste asjast huvitatud osapooltega teha piksekaitse projekt.
Juba üsna vähesed, sealhulgas ka eramu omanikule taskukohased, meetmed võivad anda tõhusat kaitset välgu toime eest. Positiivset efekti annab loomulike komponentide (ehitise enda konstruktsioonielementide) kasutamine piksekaitses. Loomulike komponentide kasutamist rõhutatakse korduvalt ka piksekaitse standardeis. Seega on ehitise tellijal kasulik tunda piksekaitse põhimõtteid, et teha piksekaitsevariantide seast õige valik ja säästa sellega vahendeid.
Peatähelepanu on pööratud ehitiste, nende sisaldise, ehitises paiknevate elektroonika- ja elektrisüsteemide ning ehitises paiknevate inimeste ja muude elusolendite kaitsele välgu toime eest. Loodame, et käesolev teaberaamat aitab hinnata välgu poolt põhjustatud riske, piksekaitse vajadust ja piksekaitse meetmete tõhusust. Siit võib leida ka juhtnööre ehitiste piksekaitse projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Piksekaitse lahendus peab olema süsteemne, seoses sellega tuleb alati pöörata tähelepanu piksekaitse kõikidele aspektidele ja komponentidele. Teaberaamatus antakse ülevaade ka välgu poolt inimesele tekitatud kahjustustest ning antakse juhtnööre inimese käitumiseks äikese ajal väljaspool ehitist. Eesti keeles on piksekaitset tervikuna käsitletud ainult paaris enne 1940. aastat ilmud raamatus.
