Sunnitud valima abordi või adopteerimise vahel, põgeneb Olivia Carsoni noorem õde Lily kodust. Kuueteistaastane ja rase, ei tule ta kunagi tagasi. Kuid ta kirjutab. Kord aastas saadab Lily Oliviale Joshi, oma poja pildi, kuni poiss saab kolmeteistkümneaastaseks. Siis saabub Josh Olivia juurde – üksi, hirmunud, kaasas notariaalne volitus Lilylt. See algab sõnadega: «Juhul kui ma kaon...»
Joshil on raskusi rääkimisega. Ta ei suuda lugeda ega kirjutada, kuid on viljakas kunstnik, ilmutades oskusi, mis ületavad kaugelt ta vanuse. Tema joonistused on detailirohked ja samas ka kohutavad. Olivia taipab varsti, et Joshi joonistused jutustavad loo. Poisi saabumises ja Lily ootamatus kadumises on midagi enamat kui silmaga näha. Kasutades joonistusi teejuhina, läheb Olivia mööda Joshi joonistatud rada tagasi ta emani. Iga joonistus ilmutab midagi Lily minevikust ja päevavalgele tuleb ka nurjatus, mis sunnib Oliviat seadma kahtluse alla kõik, mida ta arvas oma perekonnast teadvat.
