Kuidas öelda oma lapsele «ei» viisil, mis oleks ühelt poolt kindel ja selge, teiselt poolt aga armastav? [i:78188] ütleb käesolevas raamatus: «Et see õnnestuks, tuleb vanematel omandada «ei» ütlemise kunst. Ma kutsun seda kunstiks, sest see peab tulema sisemusest, olema isikupärane ja muljetavaldav.» Kes meist tahaks kuulda ennast pidevalt kordamas: «mitu korda ma pean seda sulle ütlema» või «ma olen seda sulle sada korda öelnud»? Pidev korrutamine ärritab mõlemaid pooli, kahjustab vanema autoriteeti ning vähendab lapse koostöösoovi. Teiselt poolt aitab mõistev, kuid samas enda vajadusi arvesse võttev, läbimõeldud ja kindel «ei» muuta suhet selgemaks ja lähedasemaks.

Ka on südamest tulev «jah» võimalik öelda vaid siis, kui tunneme, et meil on vabadus öelda «ei». Selles raamatus käsitletakse ei ütlemist nii väike- kui kooliealisele lapsele ning räägitakse põhjalikumalt sellest, mille poolest erineb «ei» murdeealisele lapsele.