Uurimuse ülesandeks on vaadelda eitust tänapäeva eesti kirjakeeles, pidades silmas nii eituse pragmaatilist, semantilist kui ka vormilist külge. Vajadusel tehakse kõrvalepõikeid eesti murretesse ja teistesse keeltesse. Analüüs on valdavalt sünkrooniline. Kasutatakse peamiselt introspektsioonimeetodit, s.t. ühe või teise keelendi grammatilisuse ja aktsepteeritavuse hindamisel on autor usaldanud omaenese keeletunnet, kontrollides seda kahtlastel juhtudel kolleegide peal. Autor
