Kuuekümnendate aastate vaimne revolutsioon lõi uue postpoliitilise, ecstasyl ja individuaalsel vabadusel põhineva ühiskonna. See liikumine oli «vaimustus», millest oleks võinud arvata, et see saabub alles 21. sajandil. See oli müstiliste, üleloomulike, kummituslike ja viirastuslike unenägude kulminatsioon, mille me lõime kõrgeimas psühhedeelilises (avatud meele) seisundis.

Ekstaasipoliitika esimene väljaanne ilmus 1968. aastal. Hiroshima-järgsete elektrooniliste laste esimene laine oli siis just saanud 21-aastaseks. See raamat oli dramaatiliselt erinev varasematest tekstidest, kus mõõdukad Harvardi psühhometristid kirjutasid teadvust avardavadest toiduainetest ja droogidest. Psühhedeeliline kogemus ja psühhedeeliline lugeja olid õpetlikud kirjutised, mis olid rajatud vanadele šamaanitraditsioonidele ja millest võisid saada juhendid küpsetele mõtlevatele otsijatele.