Aleksander Zinovjev sündis 1922. a. Venemaa kolkakülas kolhoosniku peres. Pärast edukat keskkooli lõpetamist astus ta Filosoofia, Kirjanduse ja Ajaloo Instituuti filosoofiat õppima. Kahe kuu pärast heideti ta komsomolist ja instituudist välja Stalini isikukultuse kritiseerimise eest. Isamaasõjas osales ta vabatahtlikult rindel. Pärast sõda õnnestus tal lõpetada cum laude Moskva Ülikooli filosoofiateaduskond. Ta kaitses kandidaadi- ja doktoriväitekirja, asus juhatama loogika kateedrit, kirjutas artikleid ja raamatuid loogikast ja teaduse metodoloogiast.
1976. a. ilmus Šveitsis Zinovjevi esimene ja seni kuulsaim romaan «Haigutavad kõrgused». Ta vallandati ning talt võeti ära kõik aurahad ja aunimetused, isegi sõjaaegsed.
1978. a. nägi jällegi välismaal ilmavalgust uus romaan «Helge tulevik», kus kritiseeriti Brežnevi režiimi. Veel samal aastal saadeti Zinovjev Nõukogude Liidust välja. Piiri taga on ta avaldanud üle kahekümne raamatu. Ta on Soome ja Itaalia Teaduste Akadeemia ning Baieri Kunstiakadeemia liige, esineb loengutega Euroopa ja Ameerika ülikoolides.
«Ela!» on minavormis jutustus invaliidina sündinud isiku kannatustest Nõukogude Liidus, kus «invaliidid häbenevad oma puuduseid ja katsuvad neid varjata».